Ajalugu

Noblessneri kvartali ajalugu ulatub 20. sajandi algusesse, mil Tsaari-Venemaa hakkas aina enam tõenäolise sõjalise konflikti ootuses valmistama ette oma sõjalaevastikku. Piirkonna ajalugu on põnev ja avastamist väärt.

Eellugu

Enne Noblessnerisse allveelaevatehase rajamist asus Tsaari-Venemaa olulisim laevabaas Lätis, Liepava linnas. Kuna selle asukoht oli aga Saksamaale liialt lähedal, otsustati suunata investeeringud ümber Tallinna, toonase nimega Revalisse.

1912. aastal hakati rajama Peeter Suure sõjasadamat. Objekti tähtsusest annab aimu ka see, et tsaar ise tuli sellele nurgakivi panema. Uus sadam pidi valmima praeguse linnahalli ja Paljassaare vahele, ent selle ehitusega kaugele ei jõutud. Valmis said Erika tänaval asuvad punased kasarmud ja sadama tuumikala ehk miinisadam, kus käivad täna restaureerimistööd.

Sõjasadama juurde pidid kuuluma ka laevaehitustehased, mille eesmärk oli ehitada uusi laevu ja remontida olemasolevaid. Kuna riigil oli investeeringuteks raha vähe, otsustati need rajada riigi garantiidega erakapitali abil. Linna poolt eraldati maa kolme tehase ehitamiseks: Beckeri, Vene-Balti ja Noblessneri tehased.

Kui esimesed kaks olid Prantsuse-Belgia kapitalil põhinevad firmad, siis Noblessnerile panid aluse kaks Skandinaavia taustaga Peterburi ettevõtjat – Nobeli preemia rajaja Alfred Nobeli vennapoeg Emanuel Nobel ja Gustav Lessner. Just Emanuel Nobeli ja Gustav Lessneri nimedest kujunes ka tänase sadamalinnaku nimi – Noblessner.

Lühikese ajaga ehitati Kopli poolsaarel välja võimsad kompleksid, kuhu kuulusid lisaks hiiglaslikele tootmishoonetele ka tööliste ja ettevõtte juhtkonna elamud.

Esimene maailmasõda

Läheneva maailmasõja ootuses said Noblessneri asutamisleping ja põhikiri paika 1913. aastal. Seda võib pidada ka Noblessneri sünniaastaks. Esimest allveelaeva hakati siin ehitama juba sama aasta lõpus kui hoonete ehitus alles käis.

Noblessneri laevatehas sai Venemaa riigipoolse tellimuse kokku 12 allveelaeva ehitamiseks. Aastatel 1914–1917 ehitati Tallinna Noblessneri laevatehases üheksa Bars-tüüpi allveelaeva Balti laevastiku jaoks ja kolm Kaug-Ida laevastiku jaoks.

Esimese maailmasõja ajal nimetati tehas Noblessneri võõrapärasuse tõttu ümber Peetri tehaseks.

Esimese maailmasõja lõpus plaaniti siin ehitama hakata ka suuri ookeaniallveelaevu. Alustada plaaniti kolme allveelaeva ehitust, ent kuigi materjal jõudis Eestisse, laevade ehitusega alustada ei jõutud. Pärast sõja lõppu ehitas Eesti Vabariik siia jäänud materjalidest hoopis kolm rannasõidu purjekat: Harjumaa, Läänemaa ja Virumaa.

Iseseisvusperiood

1920. aastate keskel kuulutati tellimuste vähesuse tõttu välja tehase pankrott ja see jagati mitme väiksema ettevõtte vahel, kes ehitasid siin väiksemaid laevu. Toodang oli kvaliteetne ja Noblessneris said tööd väga heade oskustega töömehed, kellest paljud pärinesid erinevatest välisriikidest.

Nõukogude periood

Nõukogude ajal liideti killustunud ettevõtted taas üheks ja nimetati Tehas number 7-ks. Toona tegeles tehas teises maailmasõjas kannatada saanud laevade remondiga. Hiljem hakati remontima ka kalalaevu ja sadamate metallkonstruktsioone.

Kuigi uusi allveelaevu siin enam ei ehitatud, on teada, et viga saanud allveelaevu remonditi Noblessneris veel ka 1970. aastatel.

Taasiseseisvumisest tänapäevani

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist sai tehase nimeks Tallinna Meretehas. Siin ehitati Eesti Piirivalveametile patrull-laev Pikker ja remonditi ka allveelaeva Lembit enne selle üleandmist Eesti Meremuuseumile.

Alates Tallinna Meretehase pankrotist 2001. aastal kuulub tehas BLRT Grupile ning tehase territooriumil arendatakse koostöös partneritega Noblessneri sadamalinnakut. Sellega seoses nimetati 2013. aastal Peetri sadam taas ümber Noblessneri sadamaks.